Ihasalu imeline loodus.
``Vana küla`` või ajalooline küla paikneb suhteliselt kitsal alal mida ühelt poolt piirab meri ja teisest küljest mets. Metsast mereni on umbes 300 meetrit.
Küla algus, Ääri tagune mets, on kõrge nõmmemännik. Männiku alustaimestik on põhiliselt mustikad, mustikamännik. Ihasalu poolsaare keskosa on metsane, mets on vahelduvalt nõmmemännik ja palumets (segamets). Segametsas kasvab rohkelt sõnajalgu ja kilpjalgu. Kilpjala välud.
Maasti on vaheldusrikas. Laugjas rannaala tõuseb umbes 200 meetri pärast kõrgemaks kaldaks, mida mööda kulgeb vana, käänuline külatee. Edasi kõrgem seljandik madaldub ja poolsaare keskosas on madalamates kohtades soo silmad. Soine metsaala toidab tõenäoliselt küla shahtkaeve. Mere ja metsa vahelisel alale jäävad:
Mereäärsed liivikud, kus kasvab põhiliselt nõmmliivatee. Suur liivik jääb Liiva – Saueaugu- Uustalu vahele. Liivikul kasvav nõmmliivatee ja samblikud on eriti tundlik tallamise suhtes.
Rannakarjamaad (Kariotsa-Kopli-Lädapiku) kipuvad täis kasvama.
Heinamaad, mis siiludena jooksevad metsa sisse.
Ihasalu külas on tähelepanuväärselt palju põliseid lehtpuid.
Tammed: Mäe talu heinamaal võimas vähemalt saja aastane tamm, Uuetoa majatamm, Haguse aias kaks tamme, Näpiste tamm
Vahtrad: Suuri võimsaid vahtraid kasvab kõigis taluhoovides. Suured vahtrad Veeru hoovis, Mäe heinamaal, Uuetoa hoovis, Kariotsa hoovis, Jaagu hoovis, Kõrtsi hoovis, Näpiste vanal majaasemel.
Saared: põlised saared Vanatoa ja Saare piiril ja Vahesauna hoovis.
Kased: suur kask Haguse aias, Kariotsa mäel, Näpistel tee ääres.
Okaspuud: küla alguses Ääri ja Serva vahel suured võimsad männid. Kariotsa ja Rootsikari vahele jääb kadastik, kadastiku jaotab kaheks osaka jändrike rannamändide salu Kõrgenukal. Kadakaid kasvab hajusalt kogu küla alal. Eriti võimsad on üksikud kadakad kiviaedades. Tähelepanuväärne on üksik kolme ladvaga kuusk Mäe heinamaal. Iluaedade rajamisega on toodud Ihasalu külla ka teisi puu ja põõsaliike. Traditsiooniliselt kasvab igas hoovis sireleid.
Kivid: Rand Ihasalu küla piires on kivine. Eigi talu piirest edasi Neeme poole tõuseb kallas järsult kõrgemaks, kaldas pesitsevad pääsukesed. Vee piiril on mitmed rändrahnud, neist kõige suurem Vinna kivi jääb Kõrtsi randa. Rändrahn on ka Kariotsa hoovis. Metsa sisse Vanatoa ja Jaagu maade piirile jääb kivikülv. Kiigeplatsi kivid. Rootsikari- suurtest kividest ja rändrahnudest moodustunud kivineem jääb Lädapiku randa.
Kiviaiad: Ihasalule on iseloomulikud madalad, enamjaolt kahe kivi kihiga kiviaiad, mis märgivad talumaade piire. Ihasalu ja Neeme küla vahel mere ääres on luitestik. Luidetel kasvavad rannamännid.
Taimedest: Mereäärsetel liivikutel kasvavad looduskaitsealused karulellad.
Lädapiku loikudes hundinuiad. Metsaga piirnevatel heinamaadel ja metsaheinamaadel kasvavad Punasesse Raamatusse kantud Ööviiulid (mingi käpalise liik). Loomapidamise kadumisega heinamaad võsastuvad.
Endisaegsele Ihasalule olid iseloomulikud avarad, avatud, lahtised õued, mida kaunistasid põlispuud. Igast õuest oli meri näha.
See tekst on Uuetoa Kristiina kirjutatud. Kohanimed ja omandi piirid võivad olla ebatäpsed. Kõik täpsustused ja täiendused on väga oodatud.
Linda Randmann randmannlinda@hot.ee
